Treeningpäev

Õnneks kohtusin nädalavahetusel Järve Selveri piimaleti ees Erkkiga. Muidugi lubasin ma ta juurest läbi tulla. Ta nüüd uues kohas ka. Mõeldud-mõeldud. Lapsuke jäi esmaspäeva õhtul Jaanusega (vahetus toimus ttü spordihoone ees) ja mina Erkki juurde. Oi kuidas ma vana armastust nautisin.

Panen siia siis avalikult kirja, et alates 26ndast märtsist alustasin taas treeninguid. Eesmärki on parem täita siis kui see kirja saab: -10% 17,4 nädalat ca 4,35 kuud.
30. juulil vaatame tulemused üle.
Sitkust ja jõudu!

Pärlinakkus

Läksin oma ehtevarandusega Ruta juurde. Ta on oma käsitöö blogiga kõik naisterahvad puhta pöördesse ajanud. Minu ka.
Otsisin üles oma vanad ehted, mida ma niikuinii enam ei kanna ning kribin-krabin Ruta juurde. Ta vaatas oma profi pilguga asjad üle. Andsin talle täiesti vabad käed. Lisaks läks pärlikee tellimus ka loosi. Oi ma tunnen ennast juba ette harakana.

Päkapikk kodus ja kodu on läinud päkapikku otsima

Teate ju küll seda multikat, eksju. No ja mul samas stiilis mure- kui on isu kirjutada ei ole aega arvutisse minna ja kui on aega arvutisse minna, siis ei ole isu kirjutada. Hetkel saabusid mõlemad-isu ja võimalus.

Vajatakse lapsehoidjat

Täitsa tõsi taga. Oleks vaja üht head inimest paaril-kolmel päeval nädalas kolmeks-neljaks tunniks lähima kolme-nelja kuu jooksul. Võimalus jalutada lõuna ajal magava lapsega mööda looduskaunist uut elamurajooni. Muid kodutöid tegema ei pea. Igasugune info teretulnud. Pretipliis. Sest ettepanek on liiga ahvatlev.

Õunakook

Täna on laupäev. Tegus päev on olnud. Hommikul avastasin, et sahvris veel mõned õunad ja kribin-krabin tegin õunakoogi. Sellise mõnusa. Ikka täpselt nii nagu Palivere kokaraamatus kirjas.
Lõunaks maitses koos jäätisega vägade hästi.

Magamine

Magamine, õigemini magamatus, on vast iga noore ema mure.
Täna hommikul avastasin äkki, et olen suuteline magama ka siis, kui üks väike tegelane põnk-põnk-põnk oma tillukese jalalabaga mulle ribidesse toksib. Lisaks sellele näpistatakse ninast, kratsitakse silmi, "musitatakse" (see on nii, et suu tehakse lahti ja siis hammustatakse lõua otsast ja natuke ka lutsutatakse).
Rahulikult võin lasta lapse Jaanusega alla minna. Nad saavad mõnusalt hakkama. Näiteks tehakse keerukuju või ahju alla tuld. Issi paneb paberit ahju, et paremini süttiks. Tibuke topib seda salaja suhu, et seedetrakt ka tselluloosiga harjuks.
Et äkki siis magaks, kui teised all toimetavad. Huvitav jah. Millegipärast tõusen ma ikkagi üles ja hakkan toimetama. Uni on unustatud.

Viva Espana

Naudin tänast hommikut. Ilmselt mõnusa eilse õhtu olelemise pärast.Kuna pisike põnn oli haige, siis ei saanud nädala jooksul õues pikki tuure teha ja seega oli õnnistus eile õhtul õe juurde minna. Nad tulid just oma "teisest kodust" :) ja olid kaasa toonud head ja paremat. Seda ma ka hoolega maitsesime. Endalgi tuli selline kodune tunne mekkides Rueda bodegast pärit veini ja juustu-sinki.

Loomad peaaegu elutoas

Kas kujutate ette rajatavat/ehitavat uuselamurajooni? Lagedad põllud, porised teed, suured kallur- ja betooniautod. Sõltuvalt ehitaja rahvusest möirgab temakeelne raadiojaam. Kopsimine, puurimine, saagimine, hõiked ja muud miljonid hääled.
Aga meie elutoa akna taga käivad söömas kitsed. Käivad hästi vara, kui eelnimetatuid segajaid ei ole. Silmaga ma eriti kaugust ei oska mõõta, aga nii umbes 20 meetri peal (räägivad asjatundjad).
Ega me polekski ise jälile saanud, aga isa ütles, et tema nägi. Hommik oli siis veel noor ja ühtegi häirijat ei olnud.
Täna Jaanus ärkas ning ei tormanud kinnisilmi unisel sammul esmalt vannituppa, vaid vaatas aknast välja ja ennäe imet! Neli kitsekest mugisid mustikapealseid.
Mina ka kribin-krabin voodist välja ja akna juurde. Uskumatu vaatepilt.
Me elame ikka täitsa maal. Ja õnneks ei ole meie ümber ladedat põldu või porist teed. Ilus mets on hoopis.
Porgandid on ka juba kuuse alla järgmisteks hommikuteks valmis pandud.

Sapporo suusatamine

Sellel pealkirjal pole sisuga muidugi väga pistmist..... Sest ma tahan õiendada!!!!!!
Vaatasin just naiste 10 km sõitu. Ja ma ei suuda enam herr Kuuset kuulata. Olen vist parandamatu tähenärija ja muidu ka õiendaja.
Nimelt punkt üks.
Võtame meie oma suusataja pealkirjaga Kristina Smigun.
Hakkame algusest peale. Kuidas loete järgmisi sõnu:
Krist
Kristi
Kristin
Kristina

Huvitav, kuidas saab see viimane häälduseks kristiina? Aga mitte kristina? Soovitan panna rõhu algusesse, siis tuleb paremini välja.

See on sama, et Marek ei ole maarek ja NATO ei ole naato ja Statoil ei ole staatoil.
Punkt kaks.
Üks teine suusataja. Pealkirjaga Katarina Neumanova. Seda nime saab hääldada kas neumanova või noimanova. Aga mitte palun nöimanova. Elementaarne saksa keele hääldus ju. Võrdluseks linn nimega Leipzig. Saksa keele reeglite järgi tuleb seda hääldada laipzihh. Eestlane võib seda hääldada nii nagu kirjutatakse ning nimetada linna leipzig´iks. Aga ei saa panna kahte hääldust kokku ja öelda pidulikult leipzihh.

Ja muidugi noor alam Jurtsenko sörgib järgi ja nimetab kõike samtui nagu suur juht ja õpetaja ees.
Lembitu! Võta mind kuulda või ma ei suuda sind enam kuulata.
Vot nii ma nüüd õiendasin. Uhhh.....