Magamine

Magamine, õigemini magamatus, on vast iga noore ema mure.
Täna hommikul avastasin äkki, et olen suuteline magama ka siis, kui üks väike tegelane põnk-põnk-põnk oma tillukese jalalabaga mulle ribidesse toksib. Lisaks sellele näpistatakse ninast, kratsitakse silmi, "musitatakse" (see on nii, et suu tehakse lahti ja siis hammustatakse lõua otsast ja natuke ka lutsutatakse).
Rahulikult võin lasta lapse Jaanusega alla minna. Nad saavad mõnusalt hakkama. Näiteks tehakse keerukuju või ahju alla tuld. Issi paneb paberit ahju, et paremini süttiks. Tibuke topib seda salaja suhu, et seedetrakt ka tselluloosiga harjuks.
Et äkki siis magaks, kui teised all toimetavad. Huvitav jah. Millegipärast tõusen ma ikkagi üles ja hakkan toimetama. Uni on unustatud.