Sinised sussis

Teate küll neid siniseid sussikesi, mis tuleb arsti juurde minnes jalga tõmmata. Ja mõni kodanik marsib nendega rahumeelselt polikliiniku uksest välja ja tee teist nägugi. Jube kihvt on vaadata ja itsitada. No täitsa lõpp, mul tuleb praegugi naer peale :)

Aga mina, kui matemaatikas kõva käsi ja muidu ka väikest viisi raamatupidaja, mõtlesin hoopis sedasi. Huvitav, kuidas haigla/polikliinik nende susside üle arvestust peab. Mõnes kohas maksab sussipaar kaks krooni, mõnes üks kroon. Vahe ainult 100%. Mis selle sussipaari omahind võiks olla, kui hulgi ostad- 20 senti? Võib olla veel vähem. Läheb aga müüki 90% kasumiga!! Mõelda vaid, milline raha teenimise võimalus!!! Ärikasumi rentaablus annab ärimeestele silmad ette!!
Huvitav, kas haigla kannab ostetud sussid kohe kuludesse või peab nende üle laoarvestust. Kuidas toimub garderoobitädidega arveldus?
Mingid imelikud küsimused vaevad mind siin jõulude eel.....

Kui palju on 500 mm

Kas te teate, kui palju on 500 mm ehk 50 cm? Kui te arvate ennast teadvat, siis 50 cm on mõõdulindi peal seal, kus 6 ja 0 omavahel ühilduvad. Vot nii tehakse vajalikke vannitoakappe. Hõissaaa......

No ma ei tea.....

Meil oli põhjust külastada Norras olles arsti. Lastearsti.
Esimene kontakt- meeldiv (ja kena) meesarst. Tutvustas ennast eesnime pidi. Oli meeldiv, rääkis asjast. Vastas meie küsimuste peale veel kord juba räägitut. Elas kaasa, aitas, otsis veel paremaid spetsialiste.
Teine kontakt- mees nagu jõuluvana. Habemega. Muhe. Tutvustas taas eesnime pidi ennast. Rääkis maast ja ilmast. Rahustas meid, lapsevanemaid ja ühtlasi vaatas ka, mis lapsel võiks häda olla.
Kogu suhtumine oli väga meeldiv.
Ja siis. Tuled Tallinnasse. Lastehaiglasse. Lähed verd andma ja küsimuse peale kust me verd võtame, kas kannast?, saad mingi nähvitsa vastuse- vaadake kui suur laps ta on, muidugi sõrmest.
Ma tundsin, kuidas mul rusikas rulli tõmbus ja oleks tahtnud lihtsalt lüüa seda krd mõrda. Andke andeks. Oleks siis, et vere andmine ja üldse lapse natuke haige olek mingi meelakkumine oleks. Ja kui siis veel mingi mutt arvab heaks hüpata, siis teeb ikka meele mustaks küll.
Norra tahaks tagasi. Kasvõi arstabi pärast.

Ma olin muinasjutus

Ma olin seal muinasjutus printsess. No et oleks ikka arenemisruumi kuninganna tiitlini... :)

Aga muinasjutt ise arenes Norras. Mäed, lumi, päike, suusatamine, hea seltskond. Ma lihtsalt jumaldan neid asju. Laskuda täiesti üksinda mööda mõnusat rada alla, peatuda hetkeks ja kuulata kõrvulukustavat vaikust....

Aga peale selle peavad meeldima kõrgus, tugev ja väga tugev tuul, nõeltena näkku torkivad lumehelbed ja kiirus.

Ma olen superema

Tõesti. Täiesti enesekindlalt. Sest meil on superlaps.

Pööramise aeg on käes

Veel natuke ja Kristjan hakkab ilmselt iseseisvalt pöörama.
Täna jäi natuke puudu. Vaatasin tema askeldamist pealt ja eneselegi märkamata hakkasin kehaga justkui ta pööramist kaasa aitama. Just täpselt niimoodi, kui keegi kääridega lõikab, siis hakkad suuga kinni-lahti liigutamist tegema.