Emadega ei vaielda

Minu maailma parim ema elab teises linnas. Eile rääkisime telefoniga. Vanaemade asi, ikka tahaks juba oma seitsmendat lapselast tihedamini näha. Nii ta ütleski, et ma paneks siis rohkem pilte. Sest tõsi see ju on, et üks pilt räägib rohkem, kui tuhat sõna. Nii, emake. Siin mõned võtted kõhuli Kristjanist. Mõnusat vaatamist :)

Paljad lapsed internetis

Pärast seda, kui olin msn-is avaldanud oma blogi aadressi, sain Martinilt lingi Eesti Ekspressi artiklile, autoriks Maria Ulfsak. See artikkel pani mind asja üle tõsisemalt järele mõtlema ja tegin oma blogis mõned iluvigade parandused.
Artikli leiad siit http://www.ekspress.ee/viewdoc/75CF33C1B9484A22C22571DE0063A965

Mis mind puudutab, kõlab nii: "Valusam nähtus on aga noored emad, kelle hulgas valitseb hirmus haigus - oma titadest blogi kirjutamine. Rasked päevad lapsega kodus ajavad peast imelikuks. Emad võtavad endale vabaduse panna oma lastest üles ees- ja perekonnanimega fotosid, sageli tobedaid ja/või alasti, mida lapsed aastate möödudes hakkavad häbenema. Nad kirjutavad oma jõnglastest peamiselt mina-vormis, rääkides "mul tuli täna kakapuuks", "kuidas ma emmet tissist hammustasin", "kuidas mul natuke okset tuli", "mul jäi kollipump ninna kinni" jne. Nendest lastest on tõeliselt kahju. Kui mu ema oleks kusagil avalikult kättesaadavas paigas jäädvustanud kirjeldused minu junnidest ja kollipumpadest (mis kuramuse asi see üldse on?), oleks ikka piinavalt vastik".

Samal teemal kirjutas ka ajakirja Pere ja Kodu beebilisa ja viidati Maria Ulfsaki artiklile. Huvitav, kas sellele järgneb veel mingi kirjatükk.

Selge on see, et igasugust infot oma pere ja isiklike asjade kohta ei maksa internetaariumisse üles riputada. Inimestel, kes seda loevad, ei pruugi olla ainult head kavatsused.
Nii et olgem mõistlikud. Nii kirjades kui sõnades.

Käisime Kristeli juures

Olen oma emme süles. Mul on suured silmad. Ja põsed hakkavad ka vähe suuremaks minema. Loodan, et nad varsti selja tagant välja ei paista...

Esimene võte, läks! Nii nii nii. Järgmise pildi peal palun vaatame kõik kaamerasse ja naeratame :)

Appi, apppiiiii .....!!!! Hoidke mind kinni, ma kukun kohe pildi pealt mahaaa.... Äh, nalja tegin. Kristel hoiab mind ju kõvasti kinni. Ei kuku ma kuhugi. Läksite õnge, jah :) Oliveri võttis küll vähe tõsiseks.... Sry....

Meil on siin võimalik valida kuldse, hõbedase, ruudulise ja täpilise vahel

"Mööda poode..." käin ja otsin asju. Näiteks täna sattusin Veerenni tänavale majja nr 54, et valida majja ukselinke. Miks ei võiks olla nii, et maailmas on kahesuguseid ukselinke, üks sobib ja teine ei sobi. Nii lihtne oleks valida. Aga kui sul on valida miljonitriljoni vahel, siis ei suuuuuuuda valida. Nii ma olengi otsinud-vaadanud-kaalunud ukselinkide teemat juba suvest saadik. Täna oli siis "the day" ja ostsin Mandelli ukselingid. Kui te olete ka asjast huvitatud, siis siit http://www.mandelli.it/catalogo_05.pdf saab vaadata nende valikut. Eestis müüb neid OÜ Fiskostar. See pole mingi reklaamijutt, aga tont teab, kellele äkki kasulik info. Ja palun, pole tänu väärt :)

Ümmarguse söögilaua kohale sai valitud ilusa kandilise kupli kujuga lamp. Kas mitte ei teki kena vastuolu- kandiline lambikuju ja ümmargune laud.
Nüüd jääb üle veel leida elutuppa seinalambid, koridori ja esikusse laelambid ja siis on esimese etapi lambiralli ühel pool. Kes küll ütleks, kust leida ilusaid pinnapealseid kandilisi lampe? Selliseid, mis ei maksaks 2 kilo tükk....

Mõõdetud-kaalutud

Käisime Kristjaniga kolmapäeval arsti juures. Kaks kuud täis ja vaja tibu üle vaadata. Strateegilisteks mõõtudeks saime 5,6 kg ja 59,5 cm. No see ,5 on ikka erikinotäpne mõõtmine muidugi :)
Proua Arst oli tibuga rahul, sest tibu muudkui itsitas talle näkku ja oli hästi aktiivne. Ega midagi suurt ja põhjapanevat sellel korral ei tehtudki. Saime natuke nõu ja infot. Järgmine külastus perearstile jälle kuu aja pärast.

Haaran maailma

Tibu on jälle uusi asju tegema hakanud. Eile märkasin, et tibu haarab. No vähemalt üritab. Praegugi mängib diivanil koos issiga. Kordinatsioon on muidugi vähe paigast ära, aga ta püüab nii tublilt. Tundub, et siin jagub pikaks ajaks tegevust. Lisaks haaramisele peetakse selle mänguasjaga ka mingitsorti tõsist jutuajamist. Jah, siiani oli kõige põnevam mänguasi magamistoa lamp, eriti kui see põles. Nüüd tulevad juba uued huvid. Issi-emme, tooge mulle uusi ja värvilisi mänguasju!!!

Pärmitaignast seenepirukad

Pühapäev oli tore päev. Käisime Maja peal ja kuna metsa on meil seal nagu putru, siis otsustasime korraks seenele minna. Tibu jäi maja juurde tudile, saatja kaasa, kummikud jalga, noad-ämbrid kaasa ja minek. Algus ei olnud just paljutõotav, aga siis äkki, pärast järgmist kraavi, tulid meie juurde tõmmuriisikad (ega mina ei oleks neid korjanud, aga Jaanus teadis, et need on just need seened). Olid teised ikka tõsiselt langenud puulehtede alla ära peitnud. Saime neid just täpselt nii palju, et puhastamine ei olnud hirmus piin. Tegime hunniku seenesousti. Tänasekski jäi seeni veidi järgi ja otsustasin, et teen seenepirukaid. No jeerumjeerum tõeline ettevõtmine sai ette võetud. Sinnani kuni taigen kerkis, et olnud erilist probleemi. Aga kui tuli hakata rullima-voolima, olin tõesti üle kere jahuga koos.
Ilusad pirukad said. Sellised suured ja sisukad :) Muidugi oli mul kiusatus seenetäidis paljalt ära süüa. Vana hea"Palivere" kokaraamatu järgi lisasin täidisele natuke hapukoort ka ja see andis täidisele kõige parema maitse. Nüüd me siis siin Jaanusega mugime neid-ahjusoe pärmitaigna seenepirukas külma piimaga.

...justkui sada tonti

See Limpa reklaam, mis praegu jookseb ja lauldakse "tingel-tangel-tungel, kära täis on džungel. Ahvid pistsid vahvleid, krokodillid kahvleid..." jne.
Just selline peab üks pisikese lapse sünnipäev olema ja just sellise feelinguga sünnipäevalt me praegu tulime. Toomas-Oskar sai viie aastaseks!!!! Nii mõnus oli istuda ja süüa küpsisetorti. Just sellist mõnusat hapukoore ja sokolaadivõõbaga. Nämmaaaa.....

Head inimesed

Kogesin just, et pisike abi võib päeva hetkega rõõmsamaks muuta. No ei osanud ma blogisse pilte üles panna. Aga kui julged küsida, siis saad abi. Aitäh, Kadri!!
Kui tibu teises toas häält ei teeks ja me ei peaks kohe maja peale meie suurt voodit minema vastu võtma, siis paneks ja paneks ja jääkski pilte üles panema. Sest tibu on iga pildi peal niiiiiii maailma armas ja tahaks seda kõigiga jagada.

Veel üks issiga pilt

Siin uurivad pisike tibu ja issi, kuidas terassi ehitada. Mõlemad on väga asjaliku pilguga... eriti see, kes on seljaga.

Koos issiga

Esimesi päevi kodus issi süles. Tibu on siin nii pisike.....

Uued kombed

Viimastel päevadel on põnevaks leiuks olnud omaenda rusikad. Neid on hiiglama tore küünarnukist saadik suhu toppida. Hea veel kui mahuks kaks korraga suhu....

Koogamine tuleb meil ka hästi välja. Eriti siis, kui emme laulab pikki täishäälikuid kõrgetel toonidel. Siis tuleb tibul sõnaseadmine ka väga hästi välja. Nii me siis koos laulame. Kumbki omal viisil ja oma sõnadega. Lemmik on laul Katist, kes kaotas oma karu ja on nüüd aruta- "kas teist keegi aru sai, kuhu Kati karu sai...."

Käte-jalgadega vehklemine on ka viimasel ajal tekkinud tegevus. Ja siis tuleb vaadata, et ette ei jää, sest liigutused on kiired ja tugevad. Huvitav-huvitav, mis võiks sellest välja lugeda....

Neli ööd söömata

Viimase nelja öö järgi võib öelda, et kätte on jõudnud aeg, kus tibu öösel süüa ei taha. Panen õhtul-öösel kella ühe ajal magama ja põõnamine kestab hommikul seitsmeni välja. Täna oli küll tõelne maratonmagamine ja lõppes tibu üles äratamisega. Ei saa ju last nälga jätta!
Ok- tibu magab, aga mina ise olen ikkagi üleval, et vaadata, kas tibu ikka magab :) Loodan, et see komme läheb mul varsti üle ja suudan ise ka terve öö magada.

Esimest korda Karepal

Käisime nädalavahetusel Karepal. Sõit sinna võttis aega ikkagi 1,5 tundi ja tibu tudis kogu aja kenasti. Haljala poe ees tegi silmad lahti. Veendunud ümbruse turvalisus magas edasi. Karepale jõudes olid kõik ümberringi, uudistasid tibu ja imestasid kui palju suuremaks ta on kasvanud. No muidugi- viimasest kohtumisest oli kaks nädalat möödas. Endalegi tundub, et tibu kasvab iga päevaga ja läheb järjest asjalikumaks.
Meie läksime sauna ja tibu jäi Kiku hoolde. Tuli välja, et hoolimata kättejõundud söögiajast, pidas tibu ennast viisakalt üleval, lasi endaga võimelda ja ilmselt tundus talle uus ümbrus niipalju põnev, et ei olnud aega tühja kõhtu tunda.
Pühapäeval jalutasime Karepa ilusate metsade vahel. Vihma küll veidi sadas ja emme sai täitsa märjaks, aga polnud hullu midagi. Värske õhk ja meri on igal hetkel vastupandamatud!
Nii mõnus oli, kui ema tegi lõunasöögi, tähistasime vanaema Ellaka 88 sünniaastapäeva ja tundsime kenast koosolemisest rõõmu.