Pärmitaignast seenepirukad

Pühapäev oli tore päev. Käisime Maja peal ja kuna metsa on meil seal nagu putru, siis otsustasime korraks seenele minna. Tibu jäi maja juurde tudile, saatja kaasa, kummikud jalga, noad-ämbrid kaasa ja minek. Algus ei olnud just paljutõotav, aga siis äkki, pärast järgmist kraavi, tulid meie juurde tõmmuriisikad (ega mina ei oleks neid korjanud, aga Jaanus teadis, et need on just need seened). Olid teised ikka tõsiselt langenud puulehtede alla ära peitnud. Saime neid just täpselt nii palju, et puhastamine ei olnud hirmus piin. Tegime hunniku seenesousti. Tänasekski jäi seeni veidi järgi ja otsustasin, et teen seenepirukaid. No jeerumjeerum tõeline ettevõtmine sai ette võetud. Sinnani kuni taigen kerkis, et olnud erilist probleemi. Aga kui tuli hakata rullima-voolima, olin tõesti üle kere jahuga koos.
Ilusad pirukad said. Sellised suured ja sisukad :) Muidugi oli mul kiusatus seenetäidis paljalt ära süüa. Vana hea"Palivere" kokaraamatu järgi lisasin täidisele natuke hapukoort ka ja see andis täidisele kõige parema maitse. Nüüd me siis siin Jaanusega mugime neid-ahjusoe pärmitaigna seenepirukas külma piimaga.